Kuidas teha mahla?

1) Õunte korjamine, sorteerimine ja pesemine

Kõigepealt tuleb korjata õunad, need hoolikalt sorteerida, eriti kui need korjati õunapuude alt, mitte puu otsast. Peske õunad ja pange need ämbrisse, lastes veel nõrguda. Mädanenud ja vormituid õunu ei tasu kasutada, kuna isegi üksikud riknenud puuviljad võivad rikkuda maitseomadused ning valmistoodangu säilivusaja hoolimata mahla järgnevast termilisest töötlemisest. Maitsva ja aromaatse mahla saamiseks kasutage erinevat sorti õunu. Mahlapressimiseks sobivad kõige paremini sügisesed õunasordid, kuna need on tihedama viljalihaga ja sisaldavad rohkem mahla. Kasutada tuleb küpseid õunu, kuna üleküpsenud õunad on liiga pehmed, neist tuleb vähe mahla ning tulemus on hägune ja suure viljaliha sisaldusega. Toored õunad sisaldavad vähe mahla ning mahl tuleb hapu. Sellist mahla võib lahjendada joogiveega ja lisada suhkrut, kuid mahl ei saa nii kasulik ja maitsev nagu küpsetest õuntest.

2) Õunte purustamine purustis

Järgnevalt tuleb õunad purustada. Tulemuseks saadakse ühtlane õunamass, millest hakkab mahla eralduma ka ilma pressimata. Selleks kasutage käsipurustit, olles selle eelnevalt kinnitanud purustatud õunte jaoks mõeldud anuma kohale, näiteks kahe pingi vahele, või elektrilist purustit. Tavalise noaga lõikamisest ei piisa, kuna purustamise käigus tuleb lõhkuda õuna rakkude struktuur. Mida suurem purustusaste, seda rohkem saadakse mahla. Mahla hulka on võimalik suurendada ka nii, et lastakse purustatud õunamassil paar tundi seista. Purustatud õunu sisaldava anuma põhjas on näha eraldunud mahla. Tuleb märkida, et õunte purustamisel purusti abil jäävad seemned terveks, mis võimaldab vältida soovimatut kibedust, mida annavad purustatud seemned.

3) Purustatud õunte pressimine pressi abil

Vindiga press kinnitatakse nelja kruvi või kahe puidust kinnituslati abil laua külge. Hüdrauliline press tuleb paigaldada laua või pingi peale.

Selleks et mahl saaks läbipaistev ja väikese viljaliha sisaldusega, asetatakse korvi filtreerimiseks mõeldud kangas. Seejärel pannakse korvi purustatud õunamass. Kanga servad tõstetakse õunamassi peale ning üles seatakse kolb. Tünn asetatakse täpselt keskele ning vindi või tungraua abil pressitakse mahl välja. Survet korvile tuleks suurendada aeglaselt, et mahl jõuaks õunamassist välja voolata. Kui kogu mahl on välja voolanud, võetakse tünn koos alusega ning kolb lükatakse koos õunakookidega välja. Üks töötsükkel kestab umbes 5-10 min (laadimine, pressimine, korvi tühjendamine). Olenevalt õunasordist, küpsusastmest, aga ka eelnevast purustusastmest moodustab mahla kogus umbes 50-70% õunamassi kaalust. Sel moel on võimalik 10 l õunamassist saada korraga 5-7 liitrit mahla.

4) Pastöriseerimine või külmutamine

Mahl pressitud, mida teha edasi? Värske õunamahl säilib jahedas 4-5 päeva. Kui soovite mahla üle talve säilitada, tuleb see pastöriseerida ning panna kottidesse või pudelitesse. Pastöriseeritud õunamahl säilib 1-2 aastat.

Pärast pressi ja purusti kasutamist tuleb kõik mahlaga kokkupuutunud osad puhtaks pesta ja korralikult kuivatada. Pressi ja purustit tuleb hoida kuivas pimedas kohas. Sellest oleneb õunapressi kasutusiga.

Mahla saab pressida mitte ainult õuntest ja pirnidest, vaid ka marjadest – viinamarjadest, sõstardest, toomingamarjadest, astelpajumarjadest; köögiviljadest – peedist, porgandist, kõrvitsast ja isegi rabarberist.